7. nädal (kokkuvõte)

Kursus oli kasulik ja tunnetuslik.  Kahjuks, oli asjaolud, et ei sai osaleda täis mahus. Aga ükskõik kursusele osalemine andis uut informatsiooni, uusi teadmisi ja  tutvusi.  Väga meeldis pealehekülg ( http://htk.tlu.ee/elearning/kursus/), kus oli lugemismaterjalid, kursuse info ja ajakava jne. Kõik oli selge, kättesaadav ja loogiliselt.  Väga meeldis agregaatorleht, tingimata olen kasutada!!!  Ka tutvusin väga paljude erinevaite programmidega, mis kasutan nüüd oma töös. Võib olla oleks mugavam, kui olnud mingit üldise foorumi, kus võib olla suhtema, pöörduma erinevate küsimustega.

6. nädal (Minu personaalne õpikeskkond)

Minu õpikeskonna pilt on siin

5. nädal (Minu õpkeskkond)

Nii palju võimalusi….  Minu õpikeskkond on nagu blog või oma lehekülg….  Kasutaksin need…..

Fluctu8 – Create & share your sourcelists. fluctu8.com/

Blogger snap – Add your webcam snapshot to any blog. www.bloggersnap.com/

Textamerica – Mobile blog. www.textamerica.com/

Camino – Mozilla power & Mac style browser. www.caminobrowser.org/

Calendar hub – Create & share calendars. www.calendarhub.com/

Ajchat – Create chat rooms. www.ajchat.com/

Elgg – Open source e-learning software. elgg.org/

Myme – Create your online avatar. www.my-me.com/

Castpost – Upload & share your av clips. www.castpost.com/

4. nädal (Personaalsed õpikeskkonnad või õpihaldussüsteemid)

Mis on siis parem? Kas avatud (ehk siis mingis mõttes personaalsed keskkonnad) või suletud õpikeskkonnad (õpihaldussüsteemid)?

Ei saa ühetähenduslikult öelda mis keskkonda on parem. Nii suletud kui ka avatud ülesehitusega keskkondadel on nii positiivseid kui ka negatiivseid omadusi. Milline nendest just sobivaim on sõltub suuresti õppijatest, õpetajast, õpiprotsessi iseloomust ning soovitud eesmärkidest. Samas ei tähenda, et peaks valima ühe või teise lähenemise. Väga edukalt on võimalik integreerida mõlemad lähenemised oma õpitegevustesse.

Kas suletud õpikeskkonnad on ikka õppijakesksed keskkonnad või hoopis administratiivsed abivahendid?

Õpihaldussüsteemides on juhtiv roll õppejõul, kes dikteerib ressursid, õpitegevused ja ajakava. Õpihaldussüsteemide peamine eesmärk on organiseerida sisu arusaadavalt, et see siis õppijatele edasi anda. Ressursside ja materjalide piiratud kättesaadavus pärast kursuse lõppemist,  avatuse puudumine, on peamisi probleeme, mida praegustes õpihaldussüsteemides nähakse. Õppija kontroll ja autonoomsus, kommunikatsioon, interaktsioon õppijate ja õppejõudude vahel, teadmiste loomine ja aktiivõpe on siiani õpihaldussüsteemide arendamisel tahaplaanile jäänud.

Kas suletud õpikeskkonnad on ikka õppijakesksed keskkonnad või hoopis administratiivsed abivahendid?

Õpihaldussüsteemide kasutus õppetöös on paljud pannud kahtlema selle  filosoofilises lähenemises õppimisele. Kas õpihaldussüsteemid suudavad toetada õpiprotsessi ja õppija vajadusi tänapäeva ühiskonnas, kus järjest rohkem räägitakse vajadusest elukestvale õppele, enesejuhitud oskustele, kiirele kohanemisvõimele ja ümberõppele. Seega kritiseeritakse õpihaldussüsteemide traditsioonilist rolli, kus toimub peamiselt sisu edastamine õppijatele.

Kas ja mis on puudu praeguses pedagoogilises lähenemises? Mis võiks olla sellisel juhul alternatiivne lahendus?

Õpihaldussüsteeme on kritiseeritud nende limiteerituse pärast. Üldlevinud arvamus on, et nad ei toeta uusi pedagoogilisi lähenemisi sh. sotsiaalset konstruktivismi vaid on pigem mõju avaldanud administratiivsetele aspektidele kui pedagoogikale. Seega peab e-õpe liikuma tsentraliseerituselt detsentraliseerituse poole.

Rääkides õpikeskkondadest selle otseses tähenduses on nö suletud ja institutsiooni omandis olevate õpikeskkondade, õpisüsteemide ja õppes kasutatavate tööriistade/tarkvara (WebCT, Moodle, IVA jt.) kõrvale tekkimas vastandina avatud ja vabalt kättesaadav sotsiaalne tarkvara (blogid, wikid jt), mida on hakatud kasutama personaalse õpikeskkonna peamiste komponentidena. Seega on tekkimas uus suund, kus rohkem tähelepanu pööratakse igale õppijale kui erinevale indiviidile ja tema vajadustele. Rõhutatakse enesejuhitud õppimist, kus rõhku pannakse probleemõppele, teadmiste konstrueerimisele ja isesuunavale õppimisele. Sellisel juhul annab õpetaja kontrolli õppeprotsessi üle õppijale, kus õppija valib ise strateegia ja tegevused teadmiste omandamiseks. 

Kas õppejõu ja õppija rollid muutuvad erinevates keskkondades?

Lisaks eelpool mainitule toob uus lähenemine kaasa ka õppija ja õppejõu rollide nö segunemise. Nii õppejõud kui ka õppija on mõnes mõttes õppija rollis ning pigem on tegemist vastastikuse koostöö kui õppejõu ja õppija staatuste erinevuses. Kui õpihaldussüsteemides on juhtiv roll õppejõul, kes dikteerib ressursid, õpitegevused ja ajakava, siis uus lähenemine viitab õppijale kui õppeprotsessi kontrollijale. Õppijad ei ole enam passiivsed materjali ja teadmiste ammutajad vaid osalevad aruteludes, õpiprotsessi ülesehitamises, keskkonna valikus ning hindamisviiside sobivuse hindamises. Õppijatest on saamas õpitegevust ja protsessi kaasloojad. Enam ei räägita õppejõust kui teadmiste allikast vaid pigem inimesest, kes on rohkem toetavas ja abistavas rollis. Siinkohal tuleb mainida, et väga palju tähelepanu pööratakse enesejuhitavale õppimisele, mis ongi aluseks rollide ümberdefineerimiseks.

Kas ühe keskkonna puudus on teise keskkonna eelis?

Igal keskkonnal on oma head ja vead ning nende sobivus sõltub ikkagi õppijatest, õpieesmärkidest ja tegevustest. Kuna mingil määral on suletud ja avatud keskkondade näol tegemist vastanditega, siis võib ühe negatiivseid külgi vaadelda samaaegselt kui teise eeliseid.

3. nädal (Sotsiaalsed võrgustikud, kogukonnad ja personaalsed keskkonnad)

2. nädal (Miks me räägime per. õpikeskkondadest?)

Minu jaoks (pärast lugemist), personaalsed õpikeskkonnad on õppija poolt hallatavad ja kontrollitavas keskkonnad, mis toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega ning õpetajatega. Muidugi, see õpimeetod võib kasutada ainult keskkooli ja kõrgkooli tasemel. Ühelt poolt eeldab personaalse keskkonna loomine,  manageerimine ja modifitseerimine, teiselt poolt arendab see õppijas ennastjuhtivaid pädevusi.

1. nädal (Õpikeskkonna roll õpiprotsessis)

Hello world!

Tervist!

Minu nimi on Tatjana Norman. Töötan Narva Kutseõppekeskuses arvutiõpetajana ja haridustehnoloogina.